Rohelised read

18mai

Kuidas COVID-19 mõjutab kliimat?

Koroonaviirus sai alguse 2019. aastal Hiinast, aga juba peagi tabas kogu maailma ning halvas sellega ka majandust. Sellist mõju ei osanud keegi ette aimata ning on vaid üksikud sektorid, mida viirus räsinud poleks. Kuna viirus pole kuskile kadunud ning veel on vara teha järeldusi, siis hetkel saame rääkida vaid võimalikest tagajärgedest ning hetkesituatsioonist.
Loe lisaks
29veebruar

Haljaskatuste potentsiaalist ja probleemidest

Kõrghoonetelt linnamaastikku jälgides jään alati imetlema, kui suureks linnad võivad kasvada. Imestama paneb mind ka see, et see pilt kipub olema üsna monotoonne. Veel enam torkab silma, et rajoonides, kus ruutmeetri hind on kõige kallim, on niivõrd palju kasutamata pinda. Seda just katuste näol. Linna infrastruktuuri areng toimub tihtipeale rohealade arvelt ja see ei mõjuta ainult inimeste heaolu, vaid sel on klimaatilised tagajärjed. Kas katused võivad mängida rolli selle probleemi lahendamisel? 

Loe lisaks
31detsember

Saasteainete eemaldamine taimede ning mikroobidega

Jääb mulje nagu me oleks pidevas võistluses, et oma üha luksuslikumaks muutuvat elustiili tasakaalustada arengutega jäätmemajanduses ja keskkonnareostuse eemaldamises. Kuid paljud keskkonda saastavad ühendid eksisteerisid juba enne inimesi ning loodus sai nendega hakkama ilma meie abita. Probleem on aga selles, kui reoained satuvad aladele, kus neid tavaliselt ei leidu. Õnneks on ka nendelt aladelt võimalik reostust eemaldada bioloogiliselt - vastus peitub taimedes ja mikroobides.  


Loe lisaks
25oktoober

Kuidas kodu jahutamine planeeti soojendab

Õhkkonditsioneerid on muutunud pea kõikidele kättesaadavaks tänu madalatele hindadele, mille on tinginud tõhusamad tootmisprotsessid. Kas on võimalik, et oma tubade jahutamisega me tahtmatult panustame kliimasoojenemisse? Loe lisaks
31august

Mida ma arvan biolagunevatest topsidest

Paljud toitlustusasutused on olmejäätmete vähendamiseks pöördunud bioplastist nõude poole. Kas tegemist on tõepoolest võiduka sammuga jäätmevaba maailma suunas või on see tunne pikas perspektiivis petlik? 
Loe lisaks
01juuli

Kust saavad puud oma massi?

Kuidas tekib puudel mass? Kuidas on võimalik, et nad kasvavad nii suurteks ja tugevateks? Esimesena tulevad ehk pähe märksõnad „päikesevalgus“, „vesi“ ja „muld“. Kuigi ka need tegurid on puudele eluliselt olulised, peitub õige vastus siiski mujal.
Loe lisaks
16aprill

Plastikujärgse maailma järgmine mure: pitsakarbid

Kes meist ei patustaks vahel dieedipidamise või kodus kokkamise asemel kiirtoidu või koju kaasa tellitud hõrgutistega... Ent iga kord kaasneb sellega hunnik kotikesi ja karpe, mis pea hetkega muutuvad prügiks. Plastmassi üldise salgamise ning ühekordsete plastiknõude keelustamise ajastul tundub enesestmõistetav, et liiguksime edasi keskkonnasõbralike materjalide nagu paberi ja kartongi suurema kasutamise suunas. Ent toiduga kokku puutuv paber ja kartong ei ole sugugi sama, mis tavaline koopiapaber...

Loe lisaks
18veebruar

Parandame maailma keskkonnaprobleemid ühe hamburgeriga nädalas!

ÜRO on sihiks seadnud, et käesoleva sajandi lõpuks ei soojeneks kliima rohkem kui 1.5C võrreldes eeltööstusliku ajaperioodiga. Praeguseks hetkeks on terve kraad sellest juba ära kulutatud, mis tähendab et järgneva 81 aasta jooksul ei tohiks temperatuur tõusta rohkem kui poole kraadi võrra. Ülesanne on ütlemata raske, eriti arvestades maailma üha kasvavat rahvastikku ning nende soove erinevate toodete, toidu ja kodu loomise järele. Ent läbi oma toitumisharjumuste muutumise on võimalik maailma parandada küll – ja selleks pole sugugi vaja hakata veganiks!
Loe lisaks
11detsember

4 miljonit probleemi selle jõulukuusega

Leedu suuruselt teise linna Kaunase elanikud on aastaid nautinud omapäraste jõulukuuskede traditsiooni - sarnaselt Rakvere kuulsate kunstiteostega pole Kaunase puudki tegelikult tüvele kinnituvatest kuuseokstest koosnevad nagu me metsas neid tunneme, vaid koosnevad valgusribadest, elektroonikast, metallist ja plastmassist. Näiteks 2011. aastal kujundati jõulupuu 32 000 tühjast plastpudelist, aidates nõnda uue elu anda plastjäätmetele. Sel aastal aga üllatati rahvast vastupidise kujundusvõttega - nimelt kaunistab rohelist jõulupuud 4 miljonit kasutamata valget plastmassist joogikõrt!
Loe lisaks
10august

Majapidamiskulude vähendamine tehnoloogia abil

Tänapäeval jääb mulje, nagu igast igapäeva esemest on tehtud nutiversioon. Vaatamata nende rohkusele ja vahel ka kaheldavale väärtusele, on mitmeid leiutusi, mille abil vähendada oma majapidamise elektrikulusid. 
Loe lisaks
22detsember

Rohelisi jõule ja head uut aastat!

Kroonpress soovis 46 lasteaiale ajalehepaberi rullijääkide annetamisega häid jõule ning soovib seda Teilegi!Loe lisaks
06oktoober

Proovisõit 691-hobujõulise ökomobiiliga - Tesla Model S P85D

Rahvusvahelise autovaba päeva puhul korraldas Kroonpress kõigi autovabalt tööletulnute vahel loosi, mille neli võitjat said võimaluse veeta tunni maailma kõige ihaldusväärsema ökoautoga - elektrilise Teslaga.Loe lisaks
15juuli

Miks on Greenline Print trükised 100% Rohelise Energiaga toodetud?

AS Eesti Energia on lisaks suurimale põlevkivitarbijale ka suurim taastuvenergiatootja Eestis. Järgnevas videolõigus tutvustabki energiahiid oma koostööpartneritele ja klientidele, miks eelistada taastuvenergia kasutamist, kui elektri kvaliteet sellest ei muutu.Loe lisaks
23jaanuar

Greenline Print aasta-aruanne

Tutvu madala süsinikusisaldusega trükimärgise möödunud aasta käekäiguga järgneva infograafilise ülevaate abil:Loe lisaks
11detsember

246 rullitäit meisterdamisrõõmu

Jõulud on peagi ukse ees - lapsed ootavad pingsalt valgeid sademeid ja punaseid kuubi, täiskasvanud aga õdusaid koosviibimisi lähedaste seltskonnas. Kroonpress omalt poolt aitas meeleolu luua oma iga-aastase paberiralliga, jagades 41 lasteaiale laiali 246 rulli jääkpaberit.Loe lisaks
04september

Üherattalisega liiklusummikuid murdma?

Tartu Rattasõbralikema Ettevõtte tiitlile vääriliselt tutvustas Kroonpress oma töötajatele uusi võimalusi oma töölesõidu keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Jalgrataste asemel pandi aga proovile elektrilised ühe- ja kaherattalised tasakaaluliikurid.Loe lisaks
15mai

Tartu Rattasõbralik Ettevõte 2015

Greenline Print'i omanikfirma Kroonpress pärjati Tartu Rattasõbraliku Ettevõtja 2015 tiitliga, mida annab välja Tartu linn. Aunimetusega kaasneb rändkarikas ning Extery disainrattahoidja VEE. Auhinna saamise üks kaalukamaid argumente oli Greenline Print Tähesõit, millega eelnevatel aastatel on üheskoos ettevõtte töötajatega hulk CO2-heitmeid ära hoitud ja tervislikke eluviise propageeritud.Loe lisaks
25märts

Puitmajad kliimamuutuste vastu

Talved muutuvad lahjemaks, suved vesisemaks – olgugi, et kodus on alati hea ja soe olla, on praegune kliimasoojenemine probleem, mis inimkonda ja loodust üha enam vaevab. Ookeanide soojenemine suurendab selle hapestumist ja liikide hävimist, igijää sulamine uputab rannikualasid ning atmosfääri lisanduv soojusenergia paneb tuuled ja hoovused ettearvamatult käituma, ohustades inimkonna toidulauda ja kiirendades liikide väljasuremist. Inimkonnna kasvav tarbimine on jätmas Maale seninägematut jalajälge, kuid puitmajad pakuvad võimalust neid mõjusid leevendada.
Loe lisaks
15jaanuar

50 milj. kliimasõbralikku trükist ehk 2014 numbrites

Infograafiline ülevaade Greenline Print märgistest lõppenud aastal.Loe lisaks
10detsember

421 rulli rõõmu!

Kroonpressi jõulueelne paberivedu osutus taaskord ülimenukaks, kui annetusportaal Spunk.ee vahendusel leidsid 421 ajaleherulli omale uue omaniku 81 lasteaias. Loe lisaks
29oktoober

Poolteist Maad kataks ära inimkonna vajadused

Maailma Loodusfondi ja mitmete teiste keskkonnaorganisatsioonide raporti kohaselt on viimase 40 aastaga inimkonna nõudlus loodusressursside järele kasvanud poole võrra. Olemasoleva elustandardi ülalpidamiseks on meil vaja rohkem maapinda, kui praegu saadaval on.Loe lisaks
22september

Pedaalides autovaba maailma poole

Täna on rahvusvaheline autovaba päev, mille eesmärgiks on meelitada inimesi töö, kooli ja kodu vahel liiklema tavapärase auto asemel jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga. See on juba teada, et jalgrattasõit on tervisele kasulik ja säästab raha, aga milline mõju on jalgratastel majandusele?Loe lisaks
08august

Üle poole kuumarekordeist pärineb 21. sajandist

Euroopas on õhutemperatuure mõõdetud juba alates 19. sajandi lõpust, üle saja aasta on talletatud ka kuumarekordeid. Väike statistiline ülevaade näitab, et rekordid kõiguvad riigiti tervelt 18 kraadi ning üle poole neist on püstitatud viimasel 14 aastal. Loe lisaks
01juuli

Tartu-Berliin ühe päevaga, jalgrattal!

Juuni lõpus toimunud Greenline Print suvepäevadele väntasid ligi kolmandik osalejatest otse Tartust või poole maa pealt, kerides tugevamate sõitjate spidomeetreid 76km, teistel aga 32 km võrra edasi, ning läbides 28 inimese peale kokku 1688 km, mida on rohkem kui mööda maanteed Tartust Berliini!Loe lisaks
19mai

Kas hapnik võib otsa saada?

Täiskasvanud puhkeolekus inimese kopsudest käib minuti jooksul läbi umbes 7-8 liitrit õhku. See teeb päevaseks hingeõhuks umbes 11 kuupmeetrit, mis on pisikese toa maht. Jätkuv metsade lageraie ning kasvav rahvastik loovad mulje nagu hapnikutarbijaid tekib aina juurde, kuid tootjaid ehk taimi jääb vähemaks. Kas hapnikupõud on võimalik?Loe lisaks
07aprill

Kas kliimasoojenemine on vandenõu?

Kuigi teadusliku konsensuse järgi on praegune kliimasoojenemine 95-100% tõenäosusega inimtegevuse poolt põhjustatud, ringleb avalikkuses endiselt teooriaid, mis üritavad kasvuhoonegaaside vähendamise meetmeid ning retoorikat seostada kellegi huvide kaitsmisega. Teie ees on kaks populaarsemat teooriat ning nende lahangud.

Loe lisaks
04märts

Kuidas vanapaberiga seina krohvida?

Liis ja Meelis otsustasid oma saja aasta vanuses puumajas oleva kodu renoveerimisel kasutada keskkonnasõbraliku lahendusena paberkrohvi, kuna see peab hästi sooja ning summutab heli. Järgnevas postituses kirjutavad nad, kuidas krohv valmistati ja seinale paigaldati. Tehke järgi!Loe lisaks
24jaanuar

30 miljonit märgist ehk kokkuvõte aastast 2013

Greenline Print märgise jaoks möödus esimene tegutsemisaasta miljonite märgistatud trükiste ja üha uute klientide tähe all. Juuresoleva infograafiku abil saab selgeks, kuhu märgistatud trükised läksid ja millised olid levinumad märgiseklassid.
Loe lisaks
09detsember

Kroonpressi jõulupaber jõudis 75 lasteaeda

Teist korda toimunud jõulueelne paberiannetuskampaania tõusis sel aastal uuele tasemele - üle 500 jagamise Facebookis ning 75 soovijat ühe ööpäeva jooksul paisutas soovitud paberirullide arvu 430-ni, mis kõik jõulumeeleolus ka laiali otsustati jagada.Loe lisaks
04november

Eestis ostetakse iga auto kohta kolm jalgratast

Hiljuti läbis meediat uudis, et mitmes Euroopa riigis on esmakordselt jalgrataste müük arvuliselt ületanud autode müüki. Näiteks Itaalias müüdi viimati rattaid autodest rohkem Teise maailmasõja ajal. Kui Lääne-Euroopa selliste trendide osas viidatakse hoogustuvale rattastumisele igapäevaliikluses, mille põhjuseks on tõusvad kütusehinnad, parem jalgrattateedevõrk ning üldine keskkonna- ja terviseteadlikkuse kasv, siis Eestis on müüdud rataste arv ületanud uute autode hulka mitmekordselt juba pikka aega.Loe lisaks
01oktoober

Trükistega kasvuhoonegaase püüdma?

CCS ehk carbon capture and storage on süsiniku püüdmise ja ladestamise võimalusi uuriv uurimissuund, millel on ette näidata juba 75 üleilmset pilootprojekti, mis koguvad ja ladestavad ligi 0.1% aastasest inimtekkelisest süsinikemissioonist. Uurime natuke, miks CCS vajalik on ning teeme mõttelise eksperimendi, kuidas saaks paberit ära kasutada süsinikuladestuseks.

Loe lisaks
06august

Mänguasjamuuseumis valmivad paberkübarad

Tartu Mänguasjamuuseum (http://www.mm.ee/) on leidnud Kroonpressist saadavale jääkpaberile loova rakenduse - luues vanadest ajalehtedest kübaraid ning kasutades vanu ajaleherulle keritava lõuendina.
Loe lisaks
18juuni

Ratturid neutraliseerisid 3300 lehelugeja jalajälje

Kui 15. juuni hommikul AS Kroonpress parklasse kogunenud rattaentusiastid lugesid mõttes üle eesoleva 76 km distantsi tõusud ja langused, siis samal ajal lõid tuhanded inimesed hommikukohvi kõrvale lahti värske Postimehe, millel ilutses A+ märgis süsinikjalajäljega 66 gCO2, mille neutraliseerimiseks tulnuks loobuda 450 m autosõidust. Kui nemad päeva jooksul seda aga ei teinud, siis Greenline Print värvidesse rüütatud ratturid neutraliseerid oma kombineeritud 1572 kilomeetriga üle 3300 ajaleheomaniku süsinikheitmed, mis muidu oleks velohuntide autotranspordil tekkinud.  Loe lisaks
24mai

Veerand tundi internetis võrdne ühe Postimehega

Veerand tundi Postimees Online lugemist on võrdne ühe Postimehe paberlehe eksemplari süsinikjalajäljega ehk 66 gCO2 õhkupaiskamisega, saame teada Postimehe täna kasutusele võetud Greenline Print märgiselt. Postimehe tellitud uuringu andmetel aga loeb ühte paberlehte keskmiselt 5 inimest, mistõttu ühe paberlehe lugeja jaotatud süsinikjalajälg on võrdne vaid kolme ja poole minutilise sessiooniga võrguväljaandes. Loe lisaks
23aprill

Kus on maakera "kopsud"?

Oleme tihti kuulnud ütlust, et vihmametsad on maakera "kopsud" ehk et just sealt pärineb suurim osa atmosfääris olevast hapnikust. Tõsi on, et vihmametsad toodavad kuni mõnikümmend protsenti kogu atmosfääri hapnikust, kuid tarbivad selle ise ka ära läbi orgaanilise materjali lagundamise. Suurema osa vajaminevast hapnikust saame me aga hoopis ookeanidest.Loe lisaks
21märts

Keskmine trükis tarbib vähem kui supilusikatäis vett

Vett on trükiste puhul vaja selleks, et hoida ära trükivärvi sattumist mittetrükitavale pinnale. Lisaks veele tarbivad trükimasinad ka elektrit liini tööshoidmiseks ning maagaasi, et kuumtrükis setitada trükivärv ning aurustada liigne veeniiskus. Alljärgnevalt on näidatud keskmise trükise tootmise ressursikulud AS Kroonpressis:Loe lisaks
25veebruar

Euroopa metsavarud kasvavad jätkuvalt

Kuigi Euroopa elanikkond on viimase 20 aastaga kasvanud umbes 1% ning paberi ja papi toodang kasvanud 43%, on sellest hoolimata Euroopa metsavarud täienenud 1% võrra ning jätkavad kasvamist 
Loe lisaks
Show archive

Viimased märgised

Süsinikjalajälje märgis trükistele

Greenline Print rakendus arvutab ja hindab olelusringi põhimõttel trükiste kasvuhoonegaaside heitmeid ning tunnustab keskkonnasõbralikke valikuid astmelise ja ainukordse keskkonnamärgisega.  

Vaata lähemalt ›

Milleks see kasulik on?

Sisestades märgise ID kõrvalolevasse lahtrisse, saad teada, kust pärinevad tellimuse kasvuhoonegaaside heitmed ning mida see Sinu jaoks tähendab.

Vaata teisi küsimusi ›

Otsi märgiseid